luuletused vol.4 (vist)

andke mulle rohtu

andke mulle midagi
mingit rohtu
mingeid tablette
midagi mille pakendil
on kirjas
aitab õppida oma vigadest
ma võtaks neid regulaarselt
ma võtaks neid nii nagu
juhend soovitab
kui need oleks retseptiga
taotleksin retsepti
kui need oleks illegaalsed
riskiksin
lihtsalt andke neid
valge sinise kollase
polümeerkilega kaetuna
mida iganes
ma maksan
ja alustan võtmist kohe

ajutine mina

ma pole kuigi püsiv
nagu kivid meri
ja muu säärane
ma olen pigem
ajutine
aga tunne on
nagu oleksin püsiv
sul pole nii?
vahel
tunned et elad
vaatamata kõigele
igavesti?
mul on
selline tunne
et olen tegelikult
veel püsivam
kui kivid ja meri
ja muu säärane

mis on armastus

armastus on läbipaistev valge
ebameeldiva lõhnaga
kleepuv
sest kui see koos salvrätikuga
prügikastis maandub
armastan sind kohe natuke vähem

kepivõimalus

alati on õhus võimalus keppi saada
olla kauem üleval
kannatada poole neljani hommikul
mõnel korteri peol
on võimlaus keppi saada
minna õhtul linna
osta jooke endale teistele
meestel naistele
on võimalus keppi saada
rassida tööd teenida
osta läikivaid asju
vajutada valjult gaasi
on võimalus keppi saada
pumbata saalis
õlalihaseid kõhulihaseid
teha kangiga kükke
on võimalus keppi saada
rebida kildu lõhnastatud
veega kaelal on võimalus
keppi saada ma räägin
alati on võimalus keppi saada
samas kui me lõpuks
ometi saaks selle kepi
kätte oleks meil võibolla
juba linnad Marsil
ja ravim vähi vastu

maski taga

su naeratused ja lahked sõnad maksavad vähe
kes sa tegelikult oled?
kes sa oled siis kui elu sõidab kraavi?
kui asjad ei lähe nii nagu sina soovid?
kui sul on valus?
kui sa oled väsinud?
siis langevad maskid ja ilmuvad koletised
sellepärast vaatangi sind
umbuslikult seni kuni olen
näinud kuidas käitud siis
kui kõik sitasti on

ööd

mul pole päevi
mul on ööd
sest siis nutan
segadusest
elu kaduvusest
igatsusest
ja padi saab niiskeks
seega võiks
oma ööde puhul
mingid vatilapid
silmadele panna
küll

kasvõi Marsil

ma ei unista elust Marsil
selle punakast tolmusest teest
sest tunnen et iial ei saa
pageda enese eest

ka Pluuto võiks olla mu kodu
kus jookseks üle külmunud pinna
kuid ei armastus vahemaid tunne
mõttes sinugi võtaksin sinna

ma ei unista valguse kiirusest
et lennata kuhugi ära
sest tunnen et leegina sabas
minevik järele säraks

ka Alpha Centauri soojuses
kus heledus pimestab silmi
ma mäletaks juulikuu õhtuid
meid ja metsa ja pilvi

klounide silmad

keset nägu on naeratus
mitte ainult klounidel
vaid ka poemüüjatel poliitikutel
pangatöötajatel ja paljudel teistel
aga silmades on midagi muud
mitte ainult klounidel
vaid ka poemüüjatel poliitikutel
pangatöötajatel ja paljudel teistel
kõigil on keset nägu naeratus
silmad aga on suuga kontrastis
midagi on valesti
unusta naeratused
vaata silmi
klounide silmi

naabrimutt

naabrimutt vaatab kurja
näoga kui ukse pauguga
kinni lasen
naabrimutt vaatab kurja
näoga kui valesse
prügikasti prügi viin
naabrimutt naeratab kui
kohtume trepil
mis mängu sa mängid
siin naabrimutt!?

ma peeretan liftis

ma peeretan liftis
kuid keegi ei tea
kõik vahivad seinu
ei keeruta pead
ma peeretan veelkord
ei olukord muutu
mina ja peer
ja poolteist ruutu

bussis

kõik inimesed kes bussi tulevad
on nii kurja näoga
nagu ühistransport Tallinnas
polekski tasuta

ära

ära kõnni ringi nagu sul
oleks tähtsust
sul pole ja loeb
vaid see mida teinud oled
ja mida kuradit
sa üldse teinud oled?

hirm

rasedusehirmus
kasutame kondoomi
üksinduse hirmus
lepime valedega
vaesuse hirmus
rassime tehastes
kaalutõusu hirmus
loobume koogist
kaotuse hirmus
loome kontrolli
hulluse hirmus
sööme tablette
surmahirmus
väldime tõde
me elame pidevas
hirmus ja praegugi
kardan et see
luuletus pole
piisavalt hea

sügav

vahel mõtlen et võiksin
perse käia oma sügavate mõtetega
mida mõtlen keskküttega korteris
kolmanda põlvkonna protsessoriga
sülearvutis klõbistades paljad
jalad tagumiku all kõrval
“ma armastan kohvi” kirjaga tass
akna taga algav talv
sest kusagil viskab keegi sütt
ahju ja keegi mõtles välja süsteemi
kuidas visatud süsi minu
viienda korruse korteri soojaks teeb
ja arvuti mu sõrmede all võiks
samahästi olla Sumerite kiilkiri sest
oma ehituselt on see minu jaoks
sama mõistmatu ja oskan seda vaid klõbistada
ning kohvi ostsin ma Prismast
kus väsinud nägudega töötajad
seda tagant ruumist ette tassisid
aga mina leian ennast ikka mõtlemas
oma sügavaid mõtteid
ühiskonna valukohtadest ja ebaõiglusest
samas kui kogu minu sügavate mõtete
allikas võib olla lihtsalt
sügav mugavus

noor räppar

noor mees pistab pea
välja kodusoojast vagiinast
saab aru et
räpiga saab naisi
võtab mikrofoni ja hakkab räppima
oma väikelinna elust
ja saunapeost ja
tema ego saab poputatud
ja sõbrad autos kuulavad
ja patsutavad
aga millest räppida
siis kui on piisavalt
kepitud joodud
ja ausalt öeldes tundub
elu mis sellele üles ehitatud
kaunikesti tühine
ja noor räppar saab
niikuinii vanaks
kiilaneb ja tema
õllekõht ripub kontori
tooli ja laua vahel
ja naine on ta kodustanud
nagu kodustatakse kõik
mehed ja kunagine
mäss on temas kokku kuivanud
nagu külmast basseinist
tulnud peenis
paremal juhul
reklaamib kunagine tige
räppar katuseaknaid
hitiraadios ja keegi ei
kahtlusta siin hinge müümist
sest autoliising ja korter
vajab maksmist ja kõik
teavad mis on reaalne elu
ja surres võidab see
kellel on rohkem asju
ainult minul on natuke
kurb et kellelgi pole
tegelikult sisu rock n roll
on surnud ja kogu näilise
mässu taga on igatsus kindla
vittu ja sissetuleku järgi ja
reaalus painutab kõik
sarnaseks
kellestki ei saa legendi
ainult küsitakse et
kuhu see tüüp kadus
sest eesti räpparid ei
sure kuulivahetuses
ega üledoosi vaid
ületöötamise
kätte oma liisinguga
korteris siis
kui naine telekat vaatab
ja ma tean et seda
kõike ei maksa liiga tõsiselt
võtta ja tegelt
teevad artistid lihtsalt pulli
aga sellest ei kustu maailma
igatsus tõeliste
artistide järgi
ja räpp on lihtsalt üks
näide
ja minusugused unistajad võivad
vaadata öösse ja loota
et ka meie riik sünnitab
neid kes surevad oma
kunsti nimel ning
hoiavad tervena mõra
argielu võltsil ekraanil
ja kui sa küsid et
kas oma kunsti nimel peab
tõesti surema siis
vastan et jah
vastasel juhul on
kõik mingi imelik
peegli ees
masturbeerimine

magus ja mõnus

kõige magusam on enesehaletsuse komm
kõige soojem on enesehaletsuse vann
kõige mõnusam on enesehaletsuse massaaž
kõige rohkem uppunuid uhub kaldale
enesehaletsuse meri

rebel paber

veeren jõudsalt 40ne poole
ja tunnen et pole eluga
suurt midagi teinud
samas hing sees mässab
põleb kaebab raputab
trelle ja streigib
aga hoian oma hinge
kenasti vaos ja
kogu mu rebel
on lihtsalt paber

dim mak

see on dim mak
surmapuudutus
või vähemalt
tundub nii
kui süda murtakse
lüüakse küünarnukiga
pooleks
nagu riita
laotud telliskivid
aga murtud südame
pragudes on
inspiratsioon
kasuta seda
sest kõige ilusam
looming on alati
ehitatud
varemetele

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s