Kliimavarjutus

Kliimasoojenemise teema kuumeneb. Inimesed seisavad, rind kummis, ja räägivad, kuidas oleme seda planeeti lõplikult pekki keeramas. Isegi lapsed võtavad sõna, karjudes välja hingepõhjast tulevat maailmavalu. Vaatan seda ja olen võrreldes olukorra tõusva temperatuuriga võrdlemisi jahe. Midagi on mäda. Midagi on kogu selle asja juures kahtlane. Mis? Paar asja. Esiteks, sageli kui maailma meedia ühe teema … Continue reading Kliimavarjutus

Advertisements

luuletused vol.4 (vist)

andke mulle rohtu andke mulle midagi mingit rohtu mingeid tablette midagi mille pakendil on kirjas aitab õppida oma vigadest ma võtaks neid regulaarselt ma võtaks neid nii nagu juhend soovitab kui need oleks retseptiga taotleksin retsepti kui need oleks illegaalsed riskiksin lihtsalt andke neid valge sinise kollase polümeerkilega kaetuna mida iganes ma maksan ja alustan … Continue reading luuletused vol.4 (vist)

Norra must süda

Fjordid, viikingid, trollid, kvaliteetne kalamaksaõli, suusatajate punased liibukad, head palgad, ilusad inimesed, aga suits on kallis – need on sageli mõtted, mis Norraga seoses pähe tulevad. A-ha tuleb ka Norrast. Seal on naftat. Oslo hommikud pidid mõjuma kuidagi eriti maagiliselt ja norrakate lõhe tundub olevat kuidagi eriti lõhe. Kõik selle maa juures näib korras ja … Continue reading Norra must süda

Hirmuga silmitsi. Kas minna matustele?

Enamik meist on kuulnud kedagi ütlemas: soovin, et minu matustel oleksid kõik õnnelikud, naerataks ja pidutseks. Selliseid sõnu loobitakse sageli siis, kui näpu vahel ripub õllepudel ning elu veereb. Loomulikult võime seda isegi siiralt öelda ja mõelda. Ning tõesti tahta, et lähedased kepsutaks meie matustel kankaani ja viskas peenisehuumorit, aga reaalsust selle pildiga klappima panna … Continue reading Hirmuga silmitsi. Kas minna matustele?

Eksistentsiaalsed rännakud ehk kuidas edasi vol 1

See on üks hirmus telefonikõne. Kui saad teada lähedase surmast. Maailm tõmbab kaugeks. Helid vaiksemaks. Kõik muutub mingiks imelikuks unenäoks. Ja kuidas iganes sa selliseks kõneks ka ei valmistu, päris valmis pole sa kunagi. Nii ka mina. Seisin töö juures väliterrassil, tuul üritas kapuutsi peast rebida ja mina seedisin infot oma kalli vanaema surmast. Tunne … Continue reading Eksistentsiaalsed rännakud ehk kuidas edasi vol 1

Minu imelik reisifilosoofia ja diivani hirm

„Ma käisin Margitiga Türgis,“ ütleb mu tuttav. „Kõik oli hinna sees: söök, jook ja tuba. Ärkasime, siis oli hommikusöök, siis hiline hommikusöök ja siis läksime randa. Lihtsalt vedelesime. Ja ma rentisin auto. Täiega lahe oli mägede vahel paarutada.“ Kuulasin teda ja noogutasin. Mis sa ikka sellise jutu peale teha oskad. Kõik need reisijutud rikkalikest toidukordadest, … Continue reading Minu imelik reisifilosoofia ja diivani hirm

Privaatsusest

Mäletate aega, kui mobiilid olid nii sured, et varjutasid päikese? Jah. Selline aeg oli. Telefoniomanikud nägid välja nagu sõjaväe radistid, kes tellivad miinipildujatuld. Antenn lehvis tuules. Levi samuti. Helinaks oli midagi, mis meenutas äratuskella esmaspäeva hommikul. Aga telefoniomanike naeratused olid laiad! See oli aeg, kui mobiil oli luksusese. See näitas teatavat staatust. Mis sest, et … Continue reading Privaatsusest

Su seintel on valed postrid

Ma ei tea tegelikult, kas kellelgi on üldse enam postreid seinal, aga kunagi oli selline asi teema. Iga endast lugupidava noore inimese seinal oli vähemalt paar pilti mõnest badass rokkstaarist või filmikangelasest. Minu seinal oli Alice Cooper, keda kägistas boamadu, Schwarzenegger filmist “Kiskja” ja Stallone filmist “Rambo 2”. Kõik need pildid olid täkku täis, hormoonidest … Continue reading Su seintel on valed postrid